::::Täiendus: 20.06.2009 Sõnumitooja - juhtkiri, artikkel ja hoolekogu kiri::::
Meie koduvallas suureneb järjest enam lasteaiakohtade saadavuse probleem. Üle saja lapse on ilma kohata ja riigi säästueelarve võttis ära eraldatud raha uue lasteaia ehitamiseks. Mida teha? Igaüks näeb probleemi oma vaatekohast ja huvidest lähtuvalt. Samuti annab kehtib seadusandlus ja kord ette reeglid (elik seadused), millest üle ega ümber ei saa. Kuid midagi saab siiski teha ja minu soovitus on vaadata rohkem Põhjamaade mudelit, lootes, et see ei jää pelgalt vaatamiseks ja nentimiseks, et meil ei saa midagi muuta..."Kuigi Põhjamaade mudelit ei saa üle võtta üks ühele, on selles siiski palju häid momente, mida saab meil edukalt rakendada. Üks neist on lasteaiakohtade jagamine osa-ajaga kohtadeks. Tahan märkida, et sellise süsteemi puhul
ei suurene reaalselt päeval kohal käivate laste arv rühmas. Ka Norra omavalitsustel on mure lasteaiakohtade kindlustamisega, osa-ajaga koht on lahendus, mis töötab väga hästi. Lühidalt tähendab see seda, et ühe lasteaiakoha täidavad nt. 2 last, kus ühe laps koht on 60% ja teisel lapse koht 40%. Selline süsteem vajab aga kindla korra väljatöötamist ja lepingute sõlmimist lapsevanemaga, kus on fikseeritud osa-ajaga käiva lapse nädalapäevad, millal on tema nn."aiapäevad". Jah, Norras magavad lapsed vastavalt vajadusele ja sedagi kas õues vankrites või reisivoodites, kuid voodiriiete vahetamisest ei tehta probleemi - ühe lapse voodiriided rullitakse kokku, asetatakse kappi ja sealt võetakse teise lapse voodiriiete rull. Ajakulu 1-2 min.
Lasteaiakohtade leevendamiseks on vaja head tahet ja soovi nii lasteaedadelt kui vallalt. Ma näen ühe võimaliku lahendusena
päevahoiu ja/või eralasteaia loomist, selleks on vajalik vallapoolne reaalne tugi ja toetus. Norras toetab kohalik omavalitsus eralasteaedu ja igas omavalitsusüksuses tegutseb neid mitu. Lapsevanema jaoks on igakuine lasteaiatasu sama, sõltumata lasteaia omandivormist.
Muudatused on võimalikud, tuleb olla paindlik, otsida lahendusi ja
olla valmis neid rakendama. Palju sõltub riigi poliitikast ja seadusandlusest, kuid on olemas lahendusi, kuidas leevendada lasteaiakohtade probleemi meie koduvallas."
Ja veel üks mõte (aitäh Mairile meeldetuletamise eest):"Norras (ja tean, et ka mujal Põhjamaades) on veel üks alternatiiv. Seda rakendatakse ka juba Eestis, vähemalt Tallinnas Nõmmel tegutseb ühe eralasteaia juures nn.
õuerühm. Õuerühm tähendab seda, et lapsed on kogu aja õues. Söömise ajaks võivad tulla tuppa, ja vihma ajal võivad olla varju all (Norras oli selleks väike katusega õueruum a la vigvami tüüpi, meie tingimustes nt.saalis). Tegemist on nn lapsehoiuga ja mitte pedagoogilise tegevusega! Õpetajalt ei nõuta lapsearengut kajastavaid aruandeid ja lugemise-kirjutamise tundide põhjalikkust.
Ja see ei kesta terve päeva, sest lapsed sellises rühmas ei maga.
See on üks alternatiiv päevahoiule.
Õuerühma saaks ehk pidada kohaliku kooli juures... Seal on metsaala, ja mänguväljak ja istumiskohad... Kuid jah, siin tuleb mõelda ka koolile ja kooli igapäevategevustele, et segama ei hakkaks.
Ma tahangi toonitada, et võimalusi on mitmeid ja hea tahtmise juures saab olukorda leevendada. Tundub, et nii vald kui lasteaed jäid liigselt lootma uue lasteaia ehitamise peale ja ei otsitud paralleelseid alternatiive. Seda näitab minu vestlus 2005. aastal vallaga, kus vald ei näinud lasteaiateemas mingit probleemi. Ja nüüd, napp 4 aastat hiljem on olukord vägagi hull... "
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Det er et stor mangel av barnehageplass i hjemkommunen min. Jeg foreslår å se nærmere på denne erfaringen og praksisen som er blitt gjort i Norge og i andre skandinaviske land.
