Häid jõule!

Siin on meie pere kaks jõulusoovi:
* Hüppa maha elu kiirelt karusellilt ja kuula vaikust koos oma lähedastega;
* Olgem sallivamad ligimeste suhtes!

Her er våre to jule¢nsker:

* Hopp av livets hurtige karusellen og lytt til stillheten sammen med sine nærmeste;
* Vis mere tolerans for sine medmennesker!

Kuus mõttemütsi

TLÜ korraldataval kultuurierinevuste lõimimise kursusel tuleb IVA õppekeskkonnas kasutada Edward de Bono välja töötatud mõttemütside ("Six Thinking Hats") metoodikat. Leidsin netiotsinguga (http://www.mind4mind.ee lehelt) ühe mõnusa ja mis tähtsaim, ülevaatliku pildi sellest, millist mõtet ja tähendust need 6 eri mütsi edasi kannavad.

Siin need mütsid on:

Need mütsid peaks mistahes meeskonnal aitama edukalt (ja selgepiiriliselt) toimida. Loe Invicta artiklit.

Copy-paste Maintain Koolitus kodulehelt:

Metoodika
„Kuue mõtlemise mütsi“ mudel sisaldab endas kuut mõtlemissuunda. Arutelu läbiviimisel grupis kannavad kõik grupiliikmed sama värvi metafoorset mütsi. See lähenemisviis soodustab loovuse avaldumist ja meeskonnaliikmete suuremat kaasatust probleemi uurimisel ning lahendusvariantide leidmisel.

1. VALGE MÜTSI MÕTLEMINE – faktid, arv¬näitajad
2. KOLLASE MÜTSI MÕTLEMINE – tuuakse välja positiivsed põhjused miks miski võib tööle hakata
3. MUSTA MÜTSI MÕTEMINE – tuuakse välja miks ettepanek ei sobi kokku faktidega
4. PUNASE MÜTSI MÕTLEMINE – intuitsioon, tunded ja emotsioon
5. ROHELISE MÜTSI MÕTLEMINE – loovuse, alternatiivide, provokatsioonide ja muutuste müts
6. SINISE MÜTSI MÕTLEMINE – kasutatakse kogu mõtteprotsessi kontrollimiseks või ülevaa¬tu¬seks; metatasandi müts

Edward de Bono meetodi oskuslik kasutamine võimaldab säästa aega ja vähendada suhtlemispingeid.

Uus kursus, uued metoodikad ja mütsid.... aga siiski põnev....

PISA-uuringu järelkaja

Pisa-uuring, õigemini selle tulemused, tekitab elavaid arutelusid mitme riigi õpetajate seas. Siinkohal olgu ära toodud tsitaat Leif Harb¢, ühe norra õpetaja blogist:
"Tundub, nagu usutaks, et Soome edust inspireeritud duracell-õpetajate kooli toomine, kes suudavad õpilasi oma jutuga hoida kinni hommikul kl 8-st kuni kl 15-ni pärastlõunal, annab meile (Piia: st. Norrale) parema koha Pisa-arvestuses. Peale kooli peaksid need õnnelikud norra õpilased, rõõmsad ja tänulikud kõige õpitu eest, minema koju koolikotiga, mis täidetud paksude õpikutega (tähtis, et need oleksid paksemad kui kõik teised samaväärsed trükised, millega võrrelda saab) ning pagana pika nimekirjaga kodustest ülesannetest, mis päändub sellega, et nad ei saa minna enne magama kui õpilased Singapuris ja Lõuna-Koreas, nii võidame järgmisel Pisa-meistrivõistlusel rahvaid, kellega saame ja on paslik end võrrelda. Artikkel ameerika koolidest näitab ju, et "teacher bashing" on rahvusvaheline spordiala. Õpetajatele surve avaldamine viib vaid selleni, noored paljulubavad õpetajad, nagu näiteks Marita Aksnes lahkuvad koolist enne kui nad on õieti tööle hakanudki." (vaba tõlge)

Kuidas läks Eestil? Seda saab teada Haridus- ja teadusministeeriumi lehelt!
- vaata lehelt tulemuste esitlust.

Kes aga ei läbe oodata ja tahab kohe teada, siis palun väga:
Tulemus baasoskuste omandatuse järgi - 2.koht.
Tulemus punktide keskmise alusel - 5.koht!

Võistluse panid kinni - Soome õpilased

Aitäh, eesti õpetajad!

Kuula ehedaid norra dialekte!

Norra keel on tuntud oma dialektide paljususe poolest. Geograafiliselt on norra rahvas üksteisest eraldatud mägede ja fjordidega, sellest eripärast johtuvalt on tõesti pea igas paikkonnas kasutuses oma dialekt elik suuline keel. Inimesed, kes on rännanud maalt linnadesse elama, hakkavad tihtipeale rääkima nn. normaliseeritud kõnet st. nad ei kasuta enam oma dialektile eriomaseid sõnu ega väljendeid. Need aga, kes elavad jätkuvalt oma väikestes külakogukondades, kus sündinud ja üles kasvanud, räägivad oma keelt uhkusega ja väljapeetult!
Norra Tehnikaülikool Trondheimis, täpsemalt sealne Keele- ja kommunikatsiooniteaduste Instituut on salvestanud ehedaid dialekte üle terve Norramaa. Kõik audiosalvestused põhinevad ühel tuntud muistendil päikesest ja põhjatuulest ("Nordavinden og sola")

Vaata lähemalt siit:

Kasutusjuhend ka juurde:
1. Klikka soovitud kohale Norra kaardil
2. Tabeli ülemine rida näitab kohta (kommuuni ja maakonda), kust dialekt pärineb
3. Klikka teises reas asuvale mp3 (või wav) failile ja kuuledki!
Kel suurem huvi, saab jälgida kõnekeele transkripti ning päris lehe all on teave inimese ja tema pere kohta.

ÖÖ....

"Ööd on siin mustad!!"

Põhjapoolkeral on praegu polaaröö - Põhja-Norras elades ootasime seda imevärki pikisilmi ja suur oli meie pettumus, kui väljas ei olnudki 24 h pimedat:(((. Tegelikult on keskpäeva paiku nii paar tundi ikka valgemat aega ka. Päike jääb silmapiiri taha ca 2 kuuks ja iga küla teab täpset kuupäeva, mil päike taas nende õuele paistma hakkab! Sel päeval on inimesed kõik nii rõõmsad - nii vahva!
Polaaröö ja polaarpäeva kestust saab vaadata siit!


Öödega seostub igale õigele eestlastele ka igihaljas etteaste - vaata siit:

Ja ongi käes aasta viimane kuu...

Detsember on tavapäraselt kokkuvõtete tegemise ja uute säravate lubaduste tegemise aeg. Mõne nädala pärast saab olnule joone alla tõmmata, kerge õhkega kõik paha maha jätta, et rohkem head kaasa haarata.
Enne suurte rasvaste joonte allavedamist tõmban siinkohal udupeenikesed lõpukriipsud:
Lõpetasin taas ühe kursuse, sedapuhku osalesin kursusel, mis kannab pikka ja keerulist nime - "ESF projekti OPAH keeleõpetajate kursuse Digikogukond: õpetaja töö- ja arengukeskkond". Kursuse raames saime tuttavaks ühe väga tänuväärt, alles lapsekingades oleva portaaliga - Õppiva Õpetaja Portaal e. Õpetaja ePortfoolio. Ja kodutöögi tegin, kuis muidu. See sai küll natuke konarlik ja vajab olulist kohendamist, aga algus on tehtud ja selle üle on mul vaid hea meel.
Novembrikuus tegin plaani enda teadmised oksjonile... hmm... st.püünele panna ja osaleda LeMill õpilugude konkursil. Mõtteks see vaid jäigi, sest "Kell paugub ja kaigub kong, Tik-tik-a-tak liigub rong, Oma teel, Nii tormates peatumata." - ümber panduna siis sedasi, et kodusel emmel käib üks pidev tik-tik-tak, ja kui ainukesed oma hetked on öötundide arvelt, siis valikuvariantide vahel,kas voodi või arvutiekraan, sai 3:0 võidu VOODI.
Kas selle kaotusega tunnistan lõplikult, et oma soovid ja huvid tuleks kapinurka paremaid aegu ootama jätta?
Oh ei, siinkohal lööb välja lõvi põikpäisus ja heas usus, et minu pere ei kannata (jah, Tarmo!!), registreerusin uuele e-kursusele..."Kultuurierinevuste lõimimine koolis"
See on põnev teema ja saamas meie koolides järjest igapäevasemaks nähtuseks. Olen mõelnud oma praeguse eriala st. norra keele õpetamise kõrval õppida ka eesti keele teise keelena õpetajaks. Norras õpetades sain kaasa hea kogemustepagasi erinevatest kultuuriruumidest saabunud õpilastega töötamisel. Mulle meeldis, sest võitjad olid nii mina kui mu õpilased - sain teada, kui uskumatult vähe ma maailma rahvastest, eri kultuuriruumidest ja mõttemallidest tean. Selle teadmise pinnal tundub huvitav töötada ka Eestis õpilastega, kes alles astuvad samme lõimumise (nii hea sõna!) suunas, olgu nad siis teise-kolmanda põlve mitteeestikeelträäkivatest perekondadest või alles saabunud meie maale.

| View | Upload your own

Panen siia üles minu Ibseni-teemalise kodutöö ühe osa - Powerpoint-esitluse. Esitluses on sees ka 2 linki teistele Ibseni-teemalistele lehtele: näituse info ja kontserdi osa). See ripub üleval Slideshare'is. Kodutöö tervikuna asub aga LeMill keskkonnas.