esmaspäev, 24. detsember 2007

Häid jõule!


Siin on meie pere kaks jõulusoovi:
* Hüppa maha elu kiirelt karusellilt ja kuula vaikust koos oma lähedastega;
* Olgem sallivamad ligimeste suhtes!



Her er våre to jule¢nsker:

* Hopp av livets hurtige karusellen og lytt til stillheten sammen med sine nærmeste;
* Vis mere tolerans for sine medmennesker!

esmaspäev, 17. detsember 2007

Kuus mõttemütsi




TLÜ korraldataval kultuurierinevuste lõimimise kursusel tuleb IVA õppekeskkonnas kasutada Edward de Bono välja töötatud mõttemütside ("Six Thinking Hats") metoodikat. Leidsin netiotsinguga (http://www.mind4mind.ee lehelt) ühe mõnusa ja mis tähtsaim, ülevaatliku pildi sellest, millist mõtet ja tähendust need 6 eri mütsi edasi kannavad.

Siin need mütsid on:

Need mütsid peaks mistahes meeskonnal aitama edukalt (ja selgepiiriliselt) toimida. Loe Invicta artiklit.

Copy-paste Maintain Koolitus kodulehelt:

Metoodika
„Kuue mõtlemise mütsi“ mudel sisaldab endas kuut mõtlemissuunda. Arutelu läbiviimisel grupis kannavad kõik grupiliikmed sama värvi metafoorset mütsi. See lähenemisviis soodustab loovuse avaldumist ja meeskonnaliikmete suuremat kaasatust probleemi uurimisel ning lahendusvariantide leidmisel.

1. VALGE MÜTSI MÕTLEMINE – faktid, arv¬näitajad
2. KOLLASE MÜTSI MÕTLEMINE – tuuakse välja positiivsed põhjused miks miski võib tööle hakata
3. MUSTA MÜTSI MÕTEMINE – tuuakse välja miks ettepanek ei sobi kokku faktidega
4. PUNASE MÜTSI MÕTLEMINE – intuitsioon, tunded ja emotsioon
5. ROHELISE MÜTSI MÕTLEMINE – loovuse, alternatiivide, provokatsioonide ja muutuste müts
6. SINISE MÜTSI MÕTLEMINE – kasutatakse kogu mõtteprotsessi kontrollimiseks või ülevaa¬tu¬seks; metatasandi müts

Edward de Bono meetodi oskuslik kasutamine võimaldab säästa aega ja vähendada suhtlemispingeid.


Uus kursus, uued metoodikad ja mütsid.... aga siiski põnev....

reede, 14. detsember 2007

PISA-uuringu järelkaja

Pisa-uuring, õigemini selle tulemused, tekitab elavaid arutelusid mitme riigi õpetajate seas. Siinkohal olgu ära toodud tsitaat Leif Harb¢, ühe norra õpetaja blogist:
"Tundub, nagu usutaks, et Soome edust inspireeritud duracell-õpetajate kooli toomine, kes suudavad õpilasi oma jutuga hoida kinni hommikul kl 8-st kuni kl 15-ni pärastlõunal, annab meile (Piia: st. Norrale) parema koha Pisa-arvestuses. Peale kooli peaksid need õnnelikud norra õpilased, rõõmsad ja tänulikud kõige õpitu eest, minema koju koolikotiga, mis täidetud paksude õpikutega (tähtis, et need oleksid paksemad kui kõik teised samaväärsed trükised, millega võrrelda saab) ning pagana pika nimekirjaga kodustest ülesannetest, mis päändub sellega, et nad ei saa minna enne magama kui õpilased Singapuris ja Lõuna-Koreas, nii võidame järgmisel Pisa-meistrivõistlusel rahvaid, kellega saame ja on paslik end võrrelda. Artikkel ameerika koolidest näitab ju, et "teacher bashing" on rahvusvaheline spordiala. Õpetajatele surve avaldamine viib vaid selleni, noored paljulubavad õpetajad, nagu näiteks Marita Aksnes lahkuvad koolist enne kui nad on õieti tööle hakanudki." (vaba tõlge)

Kuidas läks Eestil? Seda saab teada Haridus- ja teadusministeeriumi lehelt!
- vaata lehelt tulemuste esitlust.

Kes aga ei läbe oodata ja tahab kohe teada, siis palun väga:
Tulemus baasoskuste omandatuse järgi - 2.koht.
Tulemus punktide keskmise alusel - 5.koht!

Võistluse panid kinni - Soome õpilased

Aitäh, eesti õpetajad!

neljapäev, 13. detsember 2007

Kuula ehedaid norra dialekte!

Norra keel on tuntud oma dialektide paljususe poolest. Geograafiliselt on norra rahvas üksteisest eraldatud mägede ja fjordidega, sellest eripärast johtuvalt on tõesti pea igas paikkonnas kasutuses oma dialekt elik suuline keel. Inimesed, kes on rännanud maalt linnadesse elama, hakkavad tihtipeale rääkima nn. normaliseeritud kõnet st. nad ei kasuta enam oma dialektile eriomaseid sõnu ega väljendeid. Need aga, kes elavad jätkuvalt oma väikestes külakogukondades, kus sündinud ja üles kasvanud, räägivad oma keelt uhkusega ja väljapeetult!
Norra Tehnikaülikool Trondheimis, täpsemalt sealne Keele- ja kommunikatsiooniteaduste Instituut on salvestanud ehedaid dialekte üle terve Norramaa. Kõik audiosalvestused põhinevad ühel tuntud muistendil päikesest ja põhjatuulest ("Nordavinden og sola")

Vaata lähemalt siit:

Kasutusjuhend ka juurde:
1. Klikka soovitud kohale Norra kaardil
2. Tabeli ülemine rida näitab kohta (kommuuni ja maakonda), kust dialekt pärineb
3. Klikka teises reas asuvale mp3 (või wav) failile ja kuuledki!
Kel suurem huvi, saab jälgida kõnekeele transkripti ning päris lehe all on teave inimese ja tema pere kohta.

kolmapäev, 5. detsember 2007

ÖÖ....

"Ööd on siin mustad!!"

Põhjapoolkeral on praegu polaaröö - Põhja-Norras elades ootasime seda imevärki pikisilmi ja suur oli meie pettumus, kui väljas ei olnudki 24 h pimedat:(((. Tegelikult on keskpäeva paiku nii paar tundi ikka valgemat aega ka. Päike jääb silmapiiri taha ca 2 kuuks ja iga küla teab täpset kuupäeva, mil päike taas nende õuele paistma hakkab! Sel päeval on inimesed kõik nii rõõmsad - nii vahva!
Polaaröö ja polaarpäeva kestust saab vaadata siit!


Öödega seostub igale õigele eestlastele ka igihaljas etteaste - vaata siit:

esmaspäev, 3. detsember 2007

Ja ongi käes aasta viimane kuu...

Detsember on tavapäraselt kokkuvõtete tegemise ja uute säravate lubaduste tegemise aeg. Mõne nädala pärast saab olnule joone alla tõmmata, kerge õhkega kõik paha maha jätta, et rohkem head kaasa haarata.
Enne suurte rasvaste joonte allavedamist tõmban siinkohal udupeenikesed lõpukriipsud:
Lõpetasin taas ühe kursuse, sedapuhku osalesin kursusel, mis kannab pikka ja keerulist nime - "ESF projekti OPAH keeleõpetajate kursuse Digikogukond: õpetaja töö- ja arengukeskkond". Kursuse raames saime tuttavaks ühe väga tänuväärt, alles lapsekingades oleva portaaliga - Õppiva Õpetaja Portaal e. Õpetaja ePortfoolio. Ja kodutöögi tegin, kuis muidu. See sai küll natuke konarlik ja vajab olulist kohendamist, aga algus on tehtud ja selle üle on mul vaid hea meel.
Novembrikuus tegin plaani enda teadmised oksjonile... hmm... st.püünele panna ja osaleda LeMill õpilugude konkursil. Mõtteks see vaid jäigi, sest "Kell paugub ja kaigub kong, Tik-tik-a-tak liigub rong, Oma teel, Nii tormates peatumata." - ümber panduna siis sedasi, et kodusel emmel käib üks pidev tik-tik-tak, ja kui ainukesed oma hetked on öötundide arvelt, siis valikuvariantide vahel,kas voodi või arvutiekraan, sai 3:0 võidu VOODI.
Kas selle kaotusega tunnistan lõplikult, et oma soovid ja huvid tuleks kapinurka paremaid aegu ootama jätta?
Oh ei, siinkohal lööb välja lõvi põikpäisus ja heas usus, et minu pere ei kannata (jah, Tarmo!!), registreerusin uuele e-kursusele..."Kultuurierinevuste lõimimine koolis"
See on põnev teema ja saamas meie koolides järjest igapäevasemaks nähtuseks. Olen mõelnud oma praeguse eriala st. norra keele õpetamise kõrval õppida ka eesti keele teise keelena õpetajaks. Norras õpetades sain kaasa hea kogemustepagasi erinevatest kultuuriruumidest saabunud õpilastega töötamisel. Mulle meeldis, sest võitjad olid nii mina kui mu õpilased - sain teada, kui uskumatult vähe ma maailma rahvastest, eri kultuuriruumidest ja mõttemallidest tean. Selle teadmise pinnal tundub huvitav töötada ka Eestis õpilastega, kes alles astuvad samme lõimumise (nii hea sõna!) suunas, olgu nad siis teise-kolmanda põlve mitteeestikeelträäkivatest perekondadest või alles saabunud meie maale.

Panen siia üles minu Ibseni-teemalise kodutöö ühe osa - Powerpoint-esitluse. Esitluses on sees ka 2 linki teistele Ibseni-teemalistele lehtele: näituse info ja kontserdi osa). See ripub üleval Slideshare'is. Kodutöö tervikuna asub aga LeMill keskkonnas.

teisipäev, 20. november 2007

e-Ibsen ja LeMIll

e-Ibsen - koostan veebipõhist õppematerjali Henrik Ibseni elust ja loomingust.
LeMill - on see keskkond, kuhu õppematerjal saab üles laetud ja teistele nähtavaks, kui see ükskord valmis saab.
ePortfoolio - kursus, mille tulemusena õppematerjal valmib.
YouTube, VoiceThread, Powerpoint, CmapTools jms - programmid, mida kasutan materjalide loomiseks.

e-Piia

ps. Uku ütleb mulle juba "eeeeeeeeeee":)

neljapäev, 15. november 2007

Silje ForEver

Norra jazzlauljatar Silje Nergaard on üks mu suuri lemmikuid. Tema laulud on alati mõnusa meeleolu tekitajad, olgu need lauldud siis kas norra või inglise keeles. Be still my heart on vaid üks stiilinäide.... Soovitan!

esmaspäev, 12. november 2007

E-maailm jätkub - rallilaineharjal

Novembrikuu jooksul osalen ePortfoolio koolitusel.
Ja siis on väike mõte õppida pikemal multikultuursuse veebikursusel...

Koduse emme rõõmud:)

Nädalavahetusel sai selgeks, et rallist vaid ühe käiguvahetusega siiski täit mõnu ei saa ja nüüd andsin endale lubaduse, et õpin uuesti ära manuaaliga sõitmise! Nii et tooge mulle palun manuaalkastiga auto:)

neljapäev, 8. november 2007

esmaspäev, 5. november 2007

tahtmine on taevariik

tahan:
tõlkida häid raamatuid,
ise kirjutada midagi vahvat,
õpetajana edasi areneda,
koolitustel käia......

pean:
24/7 olema ema. seda tahan ka. ilmselt. siis ju hästi, kui tahtmine ja pidamine kokku langevad. mott.

Riin ja Pärt Trollidemaal


Täna pakivad Riin ja Pärt oma matkakotid kokku. Õigemini pakib Riin ka Pärdi eest, sest Pärt on alles üheaastane poisipõnn. Riin aga on juba suur, tervelt viieaastane. Temale on asjade kokkupakkimine käkitegu, nagu ta ise tavatseb väljendada.
Ees ootab kohtumine kõige suurema trolliga. Issi teab rääkida, et see on kõige suurem troll terves maailmas. Riin usub, et siis peab troll küll taevani ulatuma.

pühapäev, 21. oktoober 2007

Tuleb varsti, coming soon, kommer snart....

Elias on teel Eestimaa randa:)

Loe lähemalt siit

kolmapäev, 17. oktoober 2007

Üks vahva lasteraamat!


See tore raamatuke on tõlgitud norra keelest ja sobib iseäranis hästi lasteaialastele ette lugemiseks ja koos arutamiseks!

Ajaveebi rakendus

Juba mõnda aega, õigemini seda aega saab lugeda juba aastatega, on mul meeles mõlkunud interaktiivse norra keele kursuse loomine.

Minu poole on pöördunud mitmeid huvilisi, kes soovivad seda kaunist keelt õppida ning palunud õppematerjale ning interneti viiteid. Seega huvi on olemas ja inimesed on valmis iseseisvaks keeleõppeks, peaasi, et saaks kuskilt alustada.

Eduka keeleõppe toimimiseks e-õppe vormis tuleb mul aga natuke veel uurida-puurida kõikvõimalikke IT-lahendusi ja selleks on käesolev kursus ideaalne koht alustamiseks.


Loodan, et kunagi (ei julge pakkudagi, kas 1 kuu või 5 aasta pärast) saab internetis olema üks mõnus koht, kuhu saaksid pöörduda kõik algajad keelehuvilised, et teha lähemat tutvust selle kauni põhjamaa keelega!

teisipäev, 16. oktoober 2007