pisuke pilguheit Eliase filmimaailma

ja veel:

Tüdruk Senja saarelt esindab Norrat Eurovisioonil!

Maria Haukaas Storeng võitis laupäeva õhtul Norra finaali ja läheb selmet Norrat esindama suurele Eurovisooni püünele. Laulu autor on Mira Graig, Norra viimaste aastate kuum nimi, tüdruk, kellele on antud nii välimust, lauluhäält kui liikumisoskust! Suurepärane kooslus, mu arvates!

Maria etteastet näeb 20.mail, esimeses poolfinaalis.


Videot vaadates taban end mõttelt, et mis siis, kui laulu oleks esitanud Mira ise..... eh jah.... ka Maria on tasemel.

Mira stiilinäide siin:


Miks ma selle jutu siia kirjutasin? Eks ikka sellepärast, et Senja saar asub otse meie Norra "kodulinna", Finnsnesi külje all - Põhja-Norras, Tromsi maakonnas!

Elias toob Eestisse Norra vaimu

Mul on väga hea meel, et eesti keeles on ilmunud norra lasteraamat päästekaater Eliasest ja tema sõpradest! See on südamlik raamat kõikidele väikestele lugejatele. Tegevus toimub Norra rannikul pisikeses kalurikülas ja tegelasteks on erinevad paadid-laevad, kellele sekundeerivad kaipealne kraana, võrgukuurid, majakad ja teised rannaeluga kaasnevad objektid-subjektid.
Tekstist leiame nii pahasid kui häid, sõbralikke kui isekaid karaktereid. Ja kõik lõpeb hästi!

Mis veelgi toredam, ehk saame varsti lisaks raamatu-Eliasele tema tegemistest osa ka multifilmide vahendusel! Loodan väga!

MTÜ Norra Sõbrad kutsub osa saama Suurtest Norralastest!

MTÜ Norra Sõbrad kutsub osa saama loengusarjast “Suuri Norralasi”!
Sel kevadhooajal tehakse tutvust Norra maadeuurijate ja rändajatega, vaadatakse filme ja kuulatakse põnevaid lektoreid.

Loengusarja avaüritus toimub esmaspäeval, 21.jaanuaril 2008 a kell 18:00 Rahvusraamatukogus
koostöös Looduse Omnibussi ning Kuningliku Norra Saatkonnaga.

Esimesel korral saame osa Thor Heyerdahli (1914-2002) julgetest meresõitudest ja suurtest avastustest. Vaatame Oscariga pärjatud filmi 101 päeva kestnud Kon-Tiki ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikast Polüneesiasse (1947). Filmi juhatab sisse Tiit Pruuli.

Ühingu koduleht asub aadressil: www.norrasobrad.ee

Head uut aastat! Godt nytt år!

"Kui sa pead end haritud inimeseks, siis on sinu kohus muuta ühiskonda".
"It is your responsibility to change society if you think of yourself as an educated person."
See James Baldwini väljaöeldud mõte jäi kõrvu helisema kultuurierinevuste kursuse õppematerjalidest. Nii kirjutas see Ameerika kirjanik ja inimõiguste eest võitleja 1963.a essees "A Talk to Teachers".

Häid jõule!

Siin on meie pere kaks jõulusoovi:
* Hüppa maha elu kiirelt karusellilt ja kuula vaikust koos oma lähedastega;
* Olgem sallivamad ligimeste suhtes!

Her er våre to jule¢nsker:

* Hopp av livets hurtige karusellen og lytt til stillheten sammen med sine nærmeste;
* Vis mere tolerans for sine medmennesker!

Kuus mõttemütsi

TLÜ korraldataval kultuurierinevuste lõimimise kursusel tuleb IVA õppekeskkonnas kasutada Edward de Bono välja töötatud mõttemütside ("Six Thinking Hats") metoodikat. Leidsin netiotsinguga (http://www.mind4mind.ee lehelt) ühe mõnusa ja mis tähtsaim, ülevaatliku pildi sellest, millist mõtet ja tähendust need 6 eri mütsi edasi kannavad.

Siin need mütsid on:

Need mütsid peaks mistahes meeskonnal aitama edukalt (ja selgepiiriliselt) toimida. Loe Invicta artiklit.

Copy-paste Maintain Koolitus kodulehelt:

Metoodika
„Kuue mõtlemise mütsi“ mudel sisaldab endas kuut mõtlemissuunda. Arutelu läbiviimisel grupis kannavad kõik grupiliikmed sama värvi metafoorset mütsi. See lähenemisviis soodustab loovuse avaldumist ja meeskonnaliikmete suuremat kaasatust probleemi uurimisel ning lahendusvariantide leidmisel.

1. VALGE MÜTSI MÕTLEMINE – faktid, arv¬näitajad
2. KOLLASE MÜTSI MÕTLEMINE – tuuakse välja positiivsed põhjused miks miski võib tööle hakata
3. MUSTA MÜTSI MÕTEMINE – tuuakse välja miks ettepanek ei sobi kokku faktidega
4. PUNASE MÜTSI MÕTLEMINE – intuitsioon, tunded ja emotsioon
5. ROHELISE MÜTSI MÕTLEMINE – loovuse, alternatiivide, provokatsioonide ja muutuste müts
6. SINISE MÜTSI MÕTLEMINE – kasutatakse kogu mõtteprotsessi kontrollimiseks või ülevaa¬tu¬seks; metatasandi müts

Edward de Bono meetodi oskuslik kasutamine võimaldab säästa aega ja vähendada suhtlemispingeid.

Uus kursus, uued metoodikad ja mütsid.... aga siiski põnev....

PISA-uuringu järelkaja

Pisa-uuring, õigemini selle tulemused, tekitab elavaid arutelusid mitme riigi õpetajate seas. Siinkohal olgu ära toodud tsitaat Leif Harb¢, ühe norra õpetaja blogist:
"Tundub, nagu usutaks, et Soome edust inspireeritud duracell-õpetajate kooli toomine, kes suudavad õpilasi oma jutuga hoida kinni hommikul kl 8-st kuni kl 15-ni pärastlõunal, annab meile (Piia: st. Norrale) parema koha Pisa-arvestuses. Peale kooli peaksid need õnnelikud norra õpilased, rõõmsad ja tänulikud kõige õpitu eest, minema koju koolikotiga, mis täidetud paksude õpikutega (tähtis, et need oleksid paksemad kui kõik teised samaväärsed trükised, millega võrrelda saab) ning pagana pika nimekirjaga kodustest ülesannetest, mis päändub sellega, et nad ei saa minna enne magama kui õpilased Singapuris ja Lõuna-Koreas, nii võidame järgmisel Pisa-meistrivõistlusel rahvaid, kellega saame ja on paslik end võrrelda. Artikkel ameerika koolidest näitab ju, et "teacher bashing" on rahvusvaheline spordiala. Õpetajatele surve avaldamine viib vaid selleni, noored paljulubavad õpetajad, nagu näiteks Marita Aksnes lahkuvad koolist enne kui nad on õieti tööle hakanudki." (vaba tõlge)

Kuidas läks Eestil? Seda saab teada Haridus- ja teadusministeeriumi lehelt!
- vaata lehelt tulemuste esitlust.

Kes aga ei läbe oodata ja tahab kohe teada, siis palun väga:
Tulemus baasoskuste omandatuse järgi - 2.koht.
Tulemus punktide keskmise alusel - 5.koht!

Võistluse panid kinni - Soome õpilased

Aitäh, eesti õpetajad!

Kuula ehedaid norra dialekte!

Norra keel on tuntud oma dialektide paljususe poolest. Geograafiliselt on norra rahvas üksteisest eraldatud mägede ja fjordidega, sellest eripärast johtuvalt on tõesti pea igas paikkonnas kasutuses oma dialekt elik suuline keel. Inimesed, kes on rännanud maalt linnadesse elama, hakkavad tihtipeale rääkima nn. normaliseeritud kõnet st. nad ei kasuta enam oma dialektile eriomaseid sõnu ega väljendeid. Need aga, kes elavad jätkuvalt oma väikestes külakogukondades, kus sündinud ja üles kasvanud, räägivad oma keelt uhkusega ja väljapeetult!
Norra Tehnikaülikool Trondheimis, täpsemalt sealne Keele- ja kommunikatsiooniteaduste Instituut on salvestanud ehedaid dialekte üle terve Norramaa. Kõik audiosalvestused põhinevad ühel tuntud muistendil päikesest ja põhjatuulest ("Nordavinden og sola")

Vaata lähemalt siit:

Kasutusjuhend ka juurde:
1. Klikka soovitud kohale Norra kaardil
2. Tabeli ülemine rida näitab kohta (kommuuni ja maakonda), kust dialekt pärineb
3. Klikka teises reas asuvale mp3 (või wav) failile ja kuuledki!
Kel suurem huvi, saab jälgida kõnekeele transkripti ning päris lehe all on teave inimese ja tema pere kohta.

ÖÖ....

"Ööd on siin mustad!!"

Põhjapoolkeral on praegu polaaröö - Põhja-Norras elades ootasime seda imevärki pikisilmi ja suur oli meie pettumus, kui väljas ei olnudki 24 h pimedat:(((. Tegelikult on keskpäeva paiku nii paar tundi ikka valgemat aega ka. Päike jääb silmapiiri taha ca 2 kuuks ja iga küla teab täpset kuupäeva, mil päike taas nende õuele paistma hakkab! Sel päeval on inimesed kõik nii rõõmsad - nii vahva!
Polaaröö ja polaarpäeva kestust saab vaadata siit!


Öödega seostub igale õigele eestlastele ka igihaljas etteaste - vaata siit: