Kadestan norrakaid, kes absoluutselt igal nädalavahetusel leiavad tee loodusesse - ja neid on tõenäoliselt 99,9 % kogu rahvastikust. Norras elades suutsime sama elurütmiga harjuda - talvel suusatamas, kevadel esimesi kuivemaid platse otsides ja lõkketule ääres pölse i lompe'd ning kvikklunsj'e näksides.
Eestimaale tagasi tulles pidasime kindlat plaani ka siin tihti matkamas käia. Selleks ei pea isegi kaugele sõitma, sest Kuusalu ümbrus ja Lahemaa lausa kubiseb võrratutest matkaradadest. Aga ikkagi juhtus nii, et kord oli vaja linna poodi sõita, kord külla, kord muud tegemist ja nii see nädalavahetus kuluski. Märkamatult. Ja pühapäeva õhtuti näris südames kahjetsus, et taas, jälle istusime kuskil siseruumides või autos.
Kas tegu on mingi müstilise atmosfääriga, mis laseb Norras vabalt iga kell matkamas käia, Eestis aga mitte...... Või on asi lihtsalt inimeses kinni...
Igal juhul - nüüd ja praegu - lubadus: sel kevadel-suvel oleme palju looduses!
Algatus tehtud: nädalavahetusel matkasime ühe toreda seltskonnaga, keda juhtisid kaks hiireemandat, Tülivere tamme juurde !
Minge teie ka!
Puhka Eestis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar